Talvine perepildistamine Lõuna-Eestis: Helge ja lõbus kelgusessioon

Algselt oli meil Kathi perega plaanis hoopis üks hubane lumine lõkkeõhtu. Ilmateade aga tegi oma vingerpussi ja kinkis meile ootamatult karge, lausa -9-kraadise, ent imeliselt päikeselise talveilma. Nii otsustasime käigult plaane muuta ja lõkke asemel hoopis kelgutama minna! 

Tõin kuurist välja ühe väga erilise rekvisiidi – minu enda vanaema lapsepõlveaegse suure puidust kelgu. Sealtsamast meie koduaia kelgumäelt alla lastes ja lumes möllates lõi talvine madal päike meile taustaks täiesti maagilise valguse ja värvid.

Tihti küsitakse minult, kas nii krõbeda külmaga pildistamine on üldse nauditav ja kas pere kõige pisematel ei hakka liiga külm. Kathi pere imeline kelgusessioon tõestab, et kui end kihiliselt ja soojalt riietada ning pidevalt liikuda, on külm hetkega unustatud. Lapsed pidasid selles karges õhus kenasti ja rõõmsalt pool tundi vastu ning tulemuseks on nii palju helgeid ja punapõskseid perepilte.

Ma ikka ja jälle ahhetan, kuidas meil otse maja ees sellised vaated avanevad. See ilu püüti pildile minu enda koduhoovis, Kavilda ürgoru kaldal. Te ei peagi pildistamiseks kuhugi kaugele sõitma, sest siinsamas aias jagub postkaardilikke vaateid küllaga. See on turvaline ja privaatne pelgupaik, kus kaamera ees on täielik kaos lubatud ja keegi ei pea kangelt poseerima. Las lapsed saavad olla lapsed – ja piltidele jääb vaid puhas, soe ning ehe emotsioon.