Fotograafina on minu suurimaks kireks märgata ja püüda pildile neid kõige ehedamaid, soojemaid ning kordumatumaid hetki. Aga on midagi veelgi sügavamat ja südantsoojendavamat… See on võimalus hoida käes ühe pere mälestuste lõnga, olla tunnistajaks nende loole ja näha, kuidas aeg lendab ja lapsed kasvavad.
Triinu ja Indreku perega sel kevadel emadepäeva eel kohtudes avastasin enda jaoks ühe täiesti uskumatu ja võimsa asja – see oli meie päris viies kohtumine!Read More
Algselt oli meil Kathi perega plaanis hoopis üks hubane lumine lõkkeõhtu. Ilmateade aga tegi oma vingerpussi ja kinkis meile ootamatult karge, lausa -9-kraadise, ent imeliselt päikeselise talveilma. Nii otsustasime käigult plaane muuta ja lõkke asemel hoopis kelgutama minna! Read More
Ühel juunikuu soojal õhtul leidis aset taaskohtumine imearmsa Katrini ja Urmo perega. Seekord aga täiendatud koosseisus. Eelmise aasta kevadel kasvas väike tüdrukutirts alles kõhus ja nüüd võlus meid oma silmipimestava naeratuse ja emmelt päritud lokkidega. Indi on üks ütlemata tubli modell ja pidas äärmiselt tublilt vastu ka vaatamata kiuslikele sääskedele ja kihulastele. Hea nipp, mille pildistamise käigus muidugi avastasime oli veel see, et kui Read More
Aasta tagasi oli armas Mette veel alles kõhubeebi ja müttasime tema vanematega rabas ning leidsime põldudelt palju varasuviseid lilli. Seekord kuidagi saatuse tahtel sattus meile taaskord üks põlluke ette, kust oli just värskelt vili ära koristatud ja umbrohi alles jäätud. Meie õnneks. Ja too õhtu lihtsalt imelisel päikeseloojangul sündisidki taaskord ühed lillelised ja romantilised perepildid. Kusjuures isegi mulle tuli veidike üllatusena kui palju võrratult rõõmsaid ja ilusaid hetki õnnestus pildile püüda, sest krutskeid täis Mette oli üks püsimatuid beebisid, keda kunagi näinud olen, hihi. Siinkohal väike lohutus kõigile lapsevanematele, kes arvavad, et nende lastega on võimatu häid pilte saada. Vaadake ja arvustage ise. Read More
Emme 45
Seekordne blogipostitus on midagi hoopis teistsugust. Ma ei käinud lihtsalt ühte pidu pildistamas… seekord organiseerisin ise ühe ägeda üllatuspeo oma emale tagasihoidliku juubeli puhul. Kui selja taha jäänud suvi pakkus kamaluga emotsioone ja töid, siis seekordne päev oli lihtsalt eriti südamelähedane ja tähtis. Ma pole just eriti hea tütar viimasel ajal olnud, sest liiga palju tööd on ja liiga vähe aega pere jaoks. Nii kui on üks moment vaba aega, siis pigem ju avastaks uusi kohti, kondaks mööda metsi või teeks näpud mullaseks ja ikka ja jälle külvaks, istutaks ja rohiks midagi. Ma ei tea kas see ongi ainus põhjus, aga kusagilt äkki mul tuli suur tahe teha midagi pöörast ja meeldejäävat! Seega ei läinudki palju aega mööda kui idee tekkimisest juba Kristiinaga (Zefiir Catering) menüüd paika panime ja kappidest – tassidest rääkisime.Read More
