Meil oli plaanis Kathi perega üks lumine lõkkeõhtu. Kuna ilmateade tegi aga vingerpussi ja saime hoopis väga karge ning päikeselise talveilma, otsustasime lõkke asemel meie kuuri ees kelgutada. Loomulikult tõin välja oma vanaemaaegse suure kelgu ja nautisime seda imelist päikeseloojangut lihtsalt koduaias lõbutsedes. Talvine madal päike lõi maagilise valguse ja värvid. Lapsed pidasid selle -9 kraadiga kenasti pool tundi vastu ning tulemuseks saime nii palju helgeid ja rõõmsaid perepilte. Ma ikka ja jälle ahhetan, kuidas meil otse maja ees sellised vaated avanevad! Ei peagi kuhugi kaugele minema, sest meie enda aias jagub postkaardilikke vaateid küllaga.

Suur-suur aitäh, armas naabriplika Kerli! Sinu pilte vaadates läheb alati süda soojaks ja väike pisarake tekib silmanurka. Su fotodest kiirgab hoolivus ja armastus, millega sa läbi oma kaamerasilma inimesi näed. Sinu fotod ei ole lihtsalt fotod, vaid need räägivad lugusid, mida meil hiljem koos oma perega tore meenutada on. Ma ei väsi ütlemast, et sul ei ole ühtegi keskpärast pilti, isegi need nö naljapildid väärivad kohta raamis. Ainult kvaliteet ja nauditav esteetika. Aitäh sulle imeliste mälestuste eest! Soovitan kõigile, kes tahavad ehtsaid ja kauneid perepilte!

Kathi
Kathi

Igatsete ka oma perega lumiseid ja kelmikaid pilte? Kirjuta mulle ja uuri vabu aegu pildistamiseks!