Merike ja Derek pole just tavaline paar. Isegi oma pulmapäeval suudavad nad vaid iseendaks teha ja fotograafi nutma panna (loe: rõõmupisaraid valama). Minu juurde ei satu just tihti noorpaarid, keda saan päris oma lemmik põldudel ja naabrite heinte vahel pildistada. Siinkohal kniks Arnole ja Sirjele, keda ikka ja jälle tülitan ja neid omakorda oma ämblikuvõrkude pärast muretsema panen. Read More

Keni ja Alinat õnnestus mul pildistada umbes aastake enne pulmapäeva kui nad soovisid teha üks romantiline ja mõnusalt varasuvine kihluse tähistamise pildistamine. Ootasime ära esimesed soojad ilmad ja võtsime täiesti spontaanselt suuna Viimsi poole, et leida esimesed metsad. Võtsin kaasa ka oma elukaaslase, kes ühtlasi ka peigmehe sugulane ning tänu Andule ei olnud seekord ka minu emotsioonid väga stabiilsed ning iga natukese tagant saime kõht kõveras naerda, mis tegi olemise ja pildistamise ütlemata lõbusaks! Seega tookord oli meil maruvahva pildistamine, valgus oli nii maagiline, esimesed kirsid olid õide puhkenud ning metsa all olid jänesekapsadki oma õied maapõuest välja pistnud ning need tekitasid omakorda ühe mõnusa tulukeste maastiku. Kõik oli fantast ja kuidas need kaks kleepuvad ja harmooniliselt teineteisega liiguvad, on lihtsalt ilus! Sõitsime siis pärast pildistamist kodu poole ja järsku Alina pahvatab välja, et Kerli, me tahame sind oma pulma pildistama… sinuga on nii hea! Tohutult lahe! Nii siis läkski. Read More

Kas teate seda tunnet, kui mingi väike juhus muudab ootamatult suunda sinu elus? Katrini ja Erki pulm on minu jaoks just sellise tähendusega. Lisaks sellele, et nad on inimesed, kellega on lihtsalt võimatu mitte head klappi saada, on Katrin ajalukku kirjutatud kui kõige esimene pruut, kes hoidis käes minu tehtud pruudikimpu!

See ei olnud üldsegi nii planeeritud. Lapsena olin ma muidugi kursis iga viimasegi õiega vähemalt 500-meetrise raadiuses oma kodust. Kui ema ütles, et läheme sünnipäevale ja võin kimbu kaasa teha, olin ma elevusest pakatamas. Ma olin aastaid teinud kimpe lihtsalt enda rõõmuks, aga pulmad… see on ju hoopis teine tase!Read More

Kaberneeme on ikka üks võluv paik. Sel päeval läksin sihilikult tunnike varem kohale, et veidikene ringi sõita ja pildistamiseks kohti üle vaadata. Mere ääres leidsin kohe ühe üksikult seisva vana maja ja mõnusa mustikametsa. Ka niisama oli tore aedadesse kiigata ja vaadata kuidas inimesed seal  elavad. Siin on täitsa teine vaib. Mõnus. Read More

Külliki ja Jevgeniga õnnestus meil tutvuda läbi meie ühise lemmik-kohvikule, milleks on imeline kohvik Mahedik Pärnu vanalinnas. Esimesest hetkest kui läksin neile külla teed jooma, saime aru, et meil on täitsa üks nägemus ja mõistame teineteist poolelt sõnalt. Ja siinkohal oli mul ka au pildistada oma esimest talve pulma. See teeb mulle tagantjärgi veel tohutult rõõmu, sest talv on siiski äärmiselt maagiline ja rahulik aeg. Eelnevalt kohtudes tegin ettepaneku, et siiski on talvepäevades vähe aega valgust ning tore oleks ilupildid tõsta täitsa enne pulma eraldi päevale, et oleks aega ja saaks mistahes meeldivas kohas pildistada. Ja tõepoolest oli see ka parim idee. Nagu loodetud ja oodatud, saime härmatise ja päikese ning pulmapäev mõjus rahulikult, sombuselt ja peo meeleolus. Sõbrad olid nagu ikka ka igasugu asju tee peale ette pannud ja kui lõpuks kohvikusse jõudsime, nägin ma Mahedikku täitsa uues valguses – nii soojalt, hubaselt ja jõuluselt. On küll väike koht, aga palju häid lambaid mahub ka väiksesse lauta. Õhtu jooksul rõõmustas ja tantsutas meid särav Eeva ja Villu Talsi, mis oli just täpselt kirss tordil sellele õhtule. Muah!Read More